Emadepäev: Hata Design x Vitaliia

“Beebi kõrvalt poe pidamine on vaimsele tervisele hea”

Vitaliia teab omast käest, et ettevõtjana ei ole lapse uneajad pikutamiseks – tihti tuleb hoopis arvuti avada ja tegeleda äriasjadega. Samamoodi muutuvad lapsega õues kärutamised reeglina telefonikoosolekuteks. Ja kuigi see kõlab väsitavalt, ütleb Vitaliia, et just selline elukorraldus hoiab ta mõistuse selgena.

Vitaliia on rahvuselt ukrainlanna, kes on alates 2018. aastast elanud Tallinnas. Armastuse pärast tuli – ta kohtus eesti mehega, kelle tuules Eestisse kolis ja end siin sisse seadis. Enne seda oli ta elanud ka aastaid Indias, nii et uute kohtadega kohanemine ei olnud talle võõras.

Ida-Euroopa hingega disainipood

Alguses pani Vitaliia poe püsti vanalinnas. Õieti oli see segu baarist ja butiigist, kus sai Ukraina disainerite rõivaostude vahele klaasikese veini võtta. Ta toimetas seal paar aastat, kuni koroonapandeemia algusaastal võttis lisaks poepinna ka Solarises. Tänaseks on alles vaid viimane.

Solarise disainitänaval asuvas Hata-nimelises poes pakub ta Ukraina disaini kõrval ka Gruusia ja Läti väiketootjate kaupa. Nišiks ongi endised nõukogude riigid. Eestis elatud aastatega on Vitaliia õppinud, et siinsete inimeste moetaju on pisut konservatiivsem ja tagasihoidlikum kui näiteks ukrainlastel. „Eestlane ei taha end väga riietusega nähtavaks teha,“ võtab naine oma tunnetuse kokku.

Beebiaeg oli lihtsam

Emaks saamine ei tähendanud Vitaliia jaoks karjääripausi, teda on näha endiselt poes asjatamas – tõsi, praegu veidi vähem. Vitaliia poeg Mattias on 1 aasta ja 1 kuu vanune ning kui laps on tööl kaasas, tegeleb naine peamiselt tema tagaajamisega – pisipoiss on just jalad alla saanud ja proovib igal võimalusel ema eest põgeneda.

Vitaliia tõdeb, et beebiaeg oli töö mõttes isegi lihtsam. „Mingil ajal oli mul ju kaks poodi korraga. Ma võin kinnitada, et aastase lapsega töö juures olemine võrdub energiamahukuselt kahe poe pidamisega,“ naerab ta.

Igapäevasest tööst on naine end hetkel taandanud ning tegutseb peamiselt loovjuhina. Turundustegevus on samuti tema rida. Samas ei oska ta isegi pakkuda, kui suure osa töö tema elust ja ajast võtab.

„Mul ei ole ju kindlaid töötunde. Minu tööaeg on siis, kui laps magab. Võin vastata e-kirjadele pärast Mattiase ööunne jäämist või pidada koosolekuid jalutuskäigu ajal. Vahel tekitabki see tunde, et ma teen kogu aeg tööd,“ selgitab naine.

Emadepäev tuli üllatusena

Emadepäeva saab Vitaliia tähistada sel aastal teist korda. Eelmisel aastal juhtus sellega naljakas lugu – ta oli toona paarikuuse beebi ja abikaasaga maakodus, kui mees ühtäkki ilmus hommikul tuppa lillekimbuga. „Ma olin ikka väga üllatunud, sest ma ei teadnud sellest päevast midagi. Ja ega mul ei olnud see aasta ka meeles – see intervjuu siin meenutas,“ muigab ta.

Tema kodumaal Ukrainas ei ole emadepäeva tähistamisel veel pikka traditsiooni. Vitaliia lapsepõlvest ta seda ei mäleta. Nüüdseks on see küll sealsesse kultuuriruumi imbunud ja seda võetakse kui emale külla minemise päeva.

Oma emale läheks Vitaliia heameelega kohe külla, aga kahjuks on sõit Ukrainasse väikelapsega üsna keeruline. Vanemad elavad Ukrainas, üsna Moldova piiri lähedal. Sinnasõit võtaks vähemalt 12 tundi ja Vitaliia arvab, et Mattias ei oleks sellega väga rahul. „Selle üle on mul küll kurb meel. Ema pole näinud oma lapselast, vanaema oma lapselapselast,“ nendib ta.

Piisavalt und ja aktsepteerimist

Kuidas panna toimima elu emana ja ettevõtjana?

Uni on Vitaliia sõnul mitmel rindel tegutsemise alus. Näiteks hommikuti annab abikaasa talle võimaluse pikemalt magada ja on ise pojaga. „Piisava uneta ei ole ma võimeline midagi tegema,“ tõdeb ta.

Teine oluline asi on naise sõnul olukorra aktsepteerimine. Plaanid ei pruugi alati kehtida – need võivad muutuda. Kui laps nutab, sest hambad tulevad, peab kavandatud koosoleku edasi lükkama. Kui laps on tööl kaasas, võib mõni kohtumine jääda lühemaks, sest poeg muutub uniseks. „Aga see muutub ajaga paremaks. Ma usun, et juba aasta pärast on elu süsteemsem,“ on Vitaliia optimistlik.

Kõige tähtsam on siiski tunnetus, et töö aitab tal tasakaalu hoida. „Emapuhkus ja rutiin on head, aga ainult kodus olemine ei anna mu ajule piisavalt stimulatsiooni. Võimalus tööd teha mõjub mu vaimsele tervisele hästi,“ kinnitab naine.