Solaris kajab laulu- ja tantsupeoga kaasa
Selle suve ägedaima sündmuseni - Noorte laulu- ja tantsupeoni on jäänud mõned napid nädalad. Solaris on kevade jooksul püüdnud pisikeste kildude haaval ja omal moel suurpeole kaasa aidata.
Raske on isegi pakkuda, kas eestlaste jaoks üldse on midagi samaväärset, mis meid rahvana ühendab. Jaa, okei, sel aastal on see noortepidu, aga see ei tähenda, et oleks vähem päris. Lauldakse ikka nii, nagu tahaks häälega kaare lendu saata, tantsitakse ikka nii, et verel võivad olla varbad ja hing.
Solaris on ka ääri-veeri püüdnud sellest suurpeole eelnevast vaibist osa saada. Seda ei ole, et keskuse müüjad nüüd tšekki ulatades isamaalisi laule laulaksid või muidu punnitatud õhinaga palagani korraldaks. Solaris teeb seda, milles ta hea on – laseb elul juhtuda.
Näiteks kogunes ühel kevadpäeval noori ja vanemaid Solarise terrassile lillekaste meisterdama. Juhib ju selleaastase noortepeo juhtmõte „Püha on maa“ tähelepanu pöörama looduskeskkonna hoidmisele ja väärtustamisele. Ja mis saab Solarisel olla selle vastu, kui betoonile ja klaasile natuke rohelist maailma vahele pikitakse.
Tööõpetajate seltsi inimesed olid juhendamas, Tallinna Poistekoor laulis, rahvatantsansambel Sõleke tantsis. Ja kui pasteldes ning triibuseelikutes tüdrukud puistasid laulu- ja tantsupeo logoga kastidesse rukkilille- seemneid, siis käis ilmselt jõnks läbi ka kõige tundetumagi inimese südame alt.
Ja siis jälle, ühel teisel päeval, keskuse kliente täitsa ette hoiatamata hakkas Gustavi kohviku terrassilt, esimese korruse piirete äärtest ja treppidelt kostuma laul. Mitte plaadi pealt ja kõlaritest, vaid ehedalt otse XXI kooli Vocal Spiriti laulutüdrukute kõridest. Laul ise oli Mari Kalkuni „Sata-Sata“, mis kuulub nii sellesuvise laulupeo kui tantsupeo repertuaari.
Tajuda oli tõeliselt häppeningi tunnet - inimesed jäid hämmeldunult seisma, siis naeratasid, mõni võttis telefoni, teine laulis kaasa. Väike nihe argipäeva voolust välja ja nii palju rõõmsat laengut sisse.
Ja siis võõrustas veel Solaris fotonäitust “Laulupeotänav”, mis elustas mälestusi laulupidude ülevatest hetkedest aastatel 1962-2017, pildi- ja tekstimaterjal päris esimesest noortepeost alates.
Nii et jah, oleme püüdnud lainel olla ja anname panuse kindlasti ka vahetult peo eel ja järelgi. Oma võimete piires. Kauplused on välja tulemas temaatiliste pakkumistega. Näiteks üheks valdavaks tundeks, mis pikkades proovi- ja peopäevades võib ilmneda, on janu ja energiapuudus. Seepärast leiab poodidest soodukaga supertoiduseguseid, korduvkasutatavaid veepudeleid ja värskendavaid näospreisid. Peo käepaelaga saab ka odavamalt Apollo kinno ning hea hinnaga Vapianos pastat ja pitsat süüa.
Seda ei ole nüüd maailmapalju, aga natuke ikka. Sünniaastad lihtsalt ei luba Solarise seltskonnal endal päris tantsuplatsile ja kaare alla minna. Kuigi tahaks ju küll.
Muide – on lootust, et need külvatud rukkililled ajavad sinised peanupud juuli esimeseks nädalavahetuseks välja ja neid saavad siis pidulised pärgadesse punuda.